Eesti kinnisvaraturg on 30 aasta jooksul näinud suuri võite ja valusaid kaotusi, teinud läbi tohutuid arenguetappe ning jõudnud lõpuks maailmatasemele.
Pärast taasiseseisvumist algas kinnisvaraturu vaikne ülesehitustöö. Tulid omandireform ja vara ostu-müügitehingud mitmes valuutas. Kinnisvaraturu kui selliseni jõuti umbes viie-kuue aastaga.
Toon järgnevalt välja olulisimad sündmused, mis aitasid kujundada Eesti kinnisvaraturgu. Eks algused on alati põnevamad, mistõttu paistavad ka järgnevas valikus kõige enam silma just 1990. aastad.
1992
Niinimetatud Lollidemaa esiletõus. Seal avaldus toonane arusaam luksusest, kus igaüks tegi, kuidas oskas, eeskujuks teleseriaalidest nähtud rikkus. Ühes majas oli koguni kümme purskkaevu.
Aastatega, mil ühiskond integreerus enam läänemaailmaga, sära tuhmus ning 1997. aastal kurdeti juba ebapopulaarsuse ja inimeste lahkumise üle. Tollal puudus elamupiirkonnas isegi kanalisatsioon.
1993
Vaikselt levis euroremont, mida mõisteti väga erinevalt ja mis ajas ka muutus. Reeglina tähendas see kipsplaati, plastaknaid, uuendatud sanitaarsõlme ja alati heledaid toone. Hiljem lisandus massiline ruumide avardamine, mis tüüphoonetes tähendas köögi ja elutoa vahelise seina lammutamist. Euroremont tähendas vaid arvestamist korteri siseruumiga, mis tähendas seda, et kui soov oli akende raamistust võis stiili korteriga sobitada, siis nii ka tehti, hoolimata sellest, kuidas see maja fassaadile mõjub.
Euroremont tegi võidukäiku kõikjal, kaasa arvatud arhitektuurimälestistes ja vanalinnades ning kohati arvati suisa, et vana imiteerimine lisab kinnisvarale veelgi väärtust juurde. Ajalugu väärtustav renoveerimine hakkas levima alles käesoleva sajandi algul ühiskonna arengu ja sissetulekute kasvuga.
—
Tänu riigikogus vastuvõetud asjaõigusseadusele hakati ajakirjanduses aktiivsemalt tutvustama selliseid mõisteid nagu kinnisasi, kinnisvara ja kinnistusraamat. Selgitati ka seda, kuidas üldse saab omanikuks ja mida see päriselt tähendab.
1994
4. oktoobril avati Eesti Tallinnas esimene supermarket, Eesti Tarbijate Keskühistule (ETK) kuulunud Tihniku Maksimarket, mis oli populaarne ka lõunanaabrite juures, kes korraldasid siia lausa erireise ja käisid suurtes kogustes tehnikat ostmas. Tänaste standardite järgi asus see pood täiesti kõrvalises kohas, aga see oli eriline, sest kõike sai ju ühest kohast. Me olime õnnelikud.
Aastal 2000 pood suleti, sest aeg oli tohutute hüpetega edasi läinud ja Tihniku pood lihtsalt vananenud.
—
Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel asunud Halinga kaubakeskus saavutas oma kõrghetke. Nii kohalikud kui ka kaugemalt tulijad lihtsalt pidid seal ära käima ja selle hõlbustamiseks olid käima pandud suisa tasuta bussid. Keskusest võis leida kõike, riietest ja jalanõudest toidukraamini välja. Suure rahvamassi tõttu tekkisid järjekorrad, mida pidid ohjama turvamehed. Keskuse elueaks jäid vaid mõned aastad ja ettevõte lõpetas pankrotiga.
1995
Hakati propageerima kergkonstruktsioonidele rajatavaid eramuid, mis on optimaalse suurusega ja kvaliteetsed. Senisest massiivsest kivimajast, mille üldpind oli enamasti 200–300 m2, hakati taganema. Kurdeti, et Tallinna ümbrus on selliseid pooleliolevaid karpe täis.
Just siis hakati rääkima ka nii-öelda pappmajadest, kusjuures, alguses polnud sellel sõnal halba varjundit, see kirjeldas lihtsalt kergkonstruktsioonil maja, kus ehitusmaterjalina pole kasutatud massiivset kivi.
1996
Tallinnas Liivalaia tänaval valmis Hansapanga peahoone esimene korpus, mis juhatas sisse esinduslike pangamajade ehituslaine. Valminud kompleks koosneb kahest omavahel ühendatud majast – Liivalaia 8, mis ehitati aastatel 1994–1996, ja Liivalaia 10/12, mille ehitus toimus 1997–1999. Kahe hoone ehitus läks maksma ligi 300 miljonit krooni.
—
Uusi kortereid hakati üha enam müüma kinnisasjadena. 1996. aasta 1. oktoobril kirjutas Õhtuleht:„ Kinnisvarabüroo Uus Maa vahendab kortereid peatselt valmivas elumajas Reinvaldi tänaval, kusjuures iga korter müüakse eraldi kinnisasjana. Ostjale on selline variant soodsam, leiab Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur. Seni on kinnisvarabürood valdavalt müünud uusi kortereid vallasvarana. Ka erastatud korterid on praegu vallasvara, kuna maad korteri juurde ei kuulu.“
1997
Tallinnas valmisid esimene etapp Kristiine kaubandus- ja teeninduskeskusest ja hoone ees asuv bensiinijaam. Endine taksopargi hoone renoveeriti büroohooneks. Uue 18 000-ruutmeetrise kaubanduskeskuse ja 500-kohalise parkla ehitus oli samuti juba alanud ning see avas uksed 1999. aastal.
—
Avati esimene uus kaubamaja Viljandis – Eliise keskus Männimäel.
—
Avati Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus.
1998
Uksed avas Rocca al Mare Kaubanduskeskus, olles suurim omataoline ostukoht Eestis.
—
Tallinnas valmis Vabaduse väljaku klaasmaja ehk Kawe Plaza, mille autoriks on Toronto arhitekt Henno Sillaste. Tähelepanuväärne on, et hoone valmimise hetkel teist samasuurt täisklaasist fassaadi Eestis veel ei olnud.
—
Tartus valmis Emajõe Ärikeskus, mida tegelikult tuntakse küll rohkem Plasku nime all. 14-korruliselisest tornmajast sai Tartu uue keskuse esimene maamärk, tähistades ühtlasi toonast suurt soovi püstitada kõikjale kõrghooneid kui uue ajastu sümboleid. Arhitekt: Indrek Vainu.
—
Jõhvis Narva mnt 10 avati Ida-Virumaa esimene moodne kaubanduskeskus (millele üsna pea järgnes Narvas Astri Keskus), mida rahvas hakkas kutsuma Titanicuks, sest hoone meenutavat uppuvat laeva. Kohe selle kõrval avati 2006. aastal Jewe kaubanduskeskus, millele usinad kohalikud samuti nime välja mõtlesid – Madrats, sest esmane fassaadi värvilahendus oli triibuline.
1999
Valmis uue aja esimene kõrghoone Tallinnas – Ühispanga peakontor Tartu maanteel, toona veel keset puitmaju. Hoone rajamise mõtted olid mitu aastat õhus olnud ning tekitanud palju vastakaid tundeid, eelkõige just selles osas, kuidas uus torn sobitub vanalinna siluetiga. Samas oli sellele lähemal asunud Viru hotell juba ammu olemas, millest tulenevalt lepiti kokku uute hoonete lubatud kõrgusnorm.
—
Valmis korterelamu Tallinna südalinnas Kentmanni 15, mis paistis silma luksusega, sh võimalusega sõita liftiga otse korterisse. Hoone fassaadi teeb põnevaks asjaolu, et seda muudavad elanikud ise vastavalt sellele, kuidas aknaid katvaid paneele liigutatakse.
—
Tallinnas Linnahalli naabruses alustati Ilmarise kvartali arendamist, mis oma eksootilise olemuse, värvilisuse ning hoonete nukumajaliku väljanägemise tõttu sai üsna palju tähelepanu, ka mitmesugust kriitikat. Projekt osutus aga väga edukaks ning on Eesti kinnisvaraarenduse ajaloos kindlasti märgilise tähendusega. Kogu kompleks valmis 2008. aastal.
2000
Tallinnas Rävala puiesteel valmis hotell Radisson SAS. Soovidess Tallinna kõrgeima hoone tiitlit, paigaldati maja katusele punane „pulk“, mis muutis hoone kõrval asuvast Ühispanga tornist kõrgemaks.
—
Tallinnas Koplis Ankru tänaval valmis esimene linna sotsiaalmaja. Elamuvorm, mille rajamine saab järgneval kümnel aastal ohtrat, nii positiivset kui ka negatiivset tähelepanu.
2001
Tartus avati Lõunakeskus. Kui alguses oli kaubanduspinda 15 000 ruutmeetrit, siis tänaseks on see näitaja kasvanud etapiti ligi 100 000 ruutmeetrini. Üha enam öeldakse, et tegu on Tartu teise keskusega, mis on asunud tugevalt mõjutama kesklinna kaubanduspotentsiaali.
—
Võrus valmis kesklinna esinduslikuks uue aja ärihooneks kujunenud Wõro Kommertsi büroo- ja ärihoone, mida nimetatakse Võru klaasmajaks.
2004
Tallinna keskpunktis valmis Viru Keskus. Kompleks, mis sisu poolest sai koheselt Eesti kaubandusturu koorekihiks, kuid tugeva kriitikatule alla sattus selle arhitektuurne pool ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Nüüdseks on käidud välja mitmeid ideid, et muuta hoone välimust atraktiivsemaks.
2005
Alguse sai Ülemiste City, 36 hektari suurusele territooriumile rajatava äri- ja innovatsioonilinnaku ehitamine. See Tallinna Lennujaama naabrusse kerkiv suurarendus andis uue elu Ülemiste piirkonnale ning muutis arusaamu büroo- ja äripindadest ning nende keskkonnast.
—
Majandusbuumiga kaasnenud kinnisvaratehingute hulga tippaeg. Hinnarekordid löödi aga 2007. aastal, mil tehingute hulk oli juba langemas.
2006
Eesti kinnisvaraarenduse maastikul kogus aina enam tuntust Tallinna piiril asuv Peetri küla, millest on tänaseks kujunenud pea 6000 elanikuga alevik, kus on oma keskus, kool, lasteaed jne. Tegu on Eesti mastaabis suure asulaga, millest valdav osa on ehitatud kinnisvaraarenduste raames sel sajandil. Samuti paistab alevik silma noore elanikkonnaga.
2007
Tallinna kesklinnas Tornimäel valmis Eesti kõrgeima äri- ja eluhoone tiitlit hoidev Kaksiktorn ehk ametliku nimega Tornimäe Ärikeskus, mis koosneb äri- ja bürookompleksist ning eraldi hotelli- ja korteritornist. Kahe viimase korruse korterite müügiks korraldati oksjon, kus korterite ruutmeetrihinnaks kujunes pea 8000 eurot.
—
Tallinnas algas Rotermanni kvartali arendamine. Esimesena kerkis Oranž maja, kus on kokku 34 korterit, millest väiksemad 30 m² ning suurim 240 m². Maja arhitektuurilise lahenduse tegi arhitektuuribüroo Kosmos, sisekujunduse autor on Tarmo Piirmets.
—
Asutati Telliskivi Loomelinnak, mis on aastate jooksul kujunenud Tallinna populaarseimaks vaba aja veetmise kohaks. Sellega paralleelselt hakati väärtustama ka puitasumeid, nagu Kalamaja, Pelgulinn jne.
2008
Tallinnas Mustamäe tagumises osas asunud Mäepealse tänava tühermaa hoonestamine sai hoo sisse esimese kolme korterelamuga, millest tänapäevaks on välja kasvanud piirkonna suurem areng koos Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonilinnaku ja teiste elamupiirkondadega.
—
Tartus valmis linna kõrgeim eluhoone, 23-korruseline Tigutorn. Samas lähedal avas veidi hiljem uksed ostu- ja vabaajakeskus Tasku.
2009
Majanduskriis ja kinnisvaraturu kokkuvarisemine. Taastumise esimesi märke hakkasime nägema aasta teisel poolel.
—
Tallinnas Teatri väljakul valmis Solarise kaubandus- ja vabaajakeskus, millele eelnes protestide saatel toimunud poliitharidusmaja, hilisema Sakala Keskuse lammutamine.
2013
Tõsisema hoo sai sisse Tallinnas endise Peetri sadama territooriumil Noblessneri kvartali arendamine.
2014
Valmis Navigatori büroohoone Tallinnas Laeva tänav 2, mis juhatas sisse kaua aega õnnetus seisus olnud maa-ala hoonestamise vanalinna ja sadama vahelises piirkonnas.
2015
Põhja-Tallinnas müüdi nn Kopli liinide kinnistud, mis olid olnud meie linnakultuuri ja ühiskondliku arengu häbiplekiks.
2016
Tõelise hoo said sisse kinnisvara ühisrahastusplatvormid, mis meelitasid investeerima ka väikeste summadega. Üsna kiirelt sai sellest justkui rahvasport.
2017
Kinnisvaraturul hakati taas rääkima buumist, mis väljendus eelkõige uute korterite hoogsas ehitamises ja hinnatõusus. Sellega paralleelselt hakati rohkem rääkima ka luksuskinnisvarasektorist ning uuest IT-generatsioonist, kes just sellist vara soetab.
2018
Alustati nn Kopli liinide arendamist Tallinnas. Sellega seoses hakkas kiirelt kaduma Kopli kui ohtliku piirkonna kuvand.
2020
Märtsis maailm muutus ja algas koroonapandeemia. Kui esimene kriisikuu möödus turu madalseisus, siis edaspidi hakkas vaikne taastumine, mis sügiseks jõudis juba arvestatava tehingumahuni. Rohkem jäi vinduma üüriturg, mis ujutati üle seniste lühiüürikorteritega.
2021
Taastumisest sa investeerimisfestival, millele omajagu andis vunki juurde pensionireform. Suure ostulainega löödi üha uusi hinnarekordeid ja lõpuks jõuti defitsiidini.
2022
Sõda Ukrainas tekitas tohutu põgenike laine, mis jõudis ka Eestisse. Nii tekkis siinsele üüriturule enneolematu surve, mida iseloomustab hästi fakt, et äsja portaali üles pandud kolmetoalise Tallinna magalakorteri kuulutuse peale reageeris kohe 40 huvilist.
Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik