Septembris pensioni II samba väljamaksete mõjust alguse saanud sügisene tõusulaine sai oktoobris jätku. Üle-Eesti sõlmiti 2633 korteritehingut, mis oli parim tulemus pärast 2006. aasta oktoobrit. Kevadel, kui rääkisime buumist, jäi tehingute arvu 2300–2400 juurde, septembris sõlmiti peaaegu 2500 tehingut.
Euroala üks kiiremaid inflatsioone ja koroonaedetabeli tipus püsimine pole tarbijakindlusele negatiivset mõju avaldanud. Hoopis vastupidi, turg on jätkuvalt aktiivne – madal pakkumine koos stabiilse nõudluse ja kümnendi parimate laenutingimustega soosivad kinnisvara nagu ka muude varade ostmist.
Tehingute mediaanhind oli rekordilähedane, viiendat korda ajaloo jooksul ületati 1600 €/m2 piir, täpne arv oli 1603 €/m2. Oma osa on siin inflatsioonist ja nõudluse/pakkumise tasakaalustamatusest tingitud kiirel hinnakasvul, ent sügis, eriti jõulueelne aeg on aasta olulisemaid uute majade valmimise perioode.
Eesti korteriturg
Uusarenduste suurem mõju peegeldus ennekõike Harjumaa tehingute arvus – kui septembris sõlmiti seal 1242 tehingut, siis oktoobris 1359 tehingut. Tegemist on selle aasta parima tulemusega ning maakonna tehingute mediaanhind – 2168 €/m2 –, oli kõigi aegade parim tulemus. Aasta esimese 10 kuu põhjal on mediaanhind Harjumaal suurenenud 7,1% võrra, samas kui tehingute arv on eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu kasvanud koguni 23,3%. Teistest suurematest maakondadest kasvas Ida-Virumaa tehingute arv, mille taga võib näha pensionireformi mõju. Septembris oli tehingute arv Ida-Virumaal 287, oktoobris aga 325.
Keskmise palga ja kinnisvara hinna võrdlus
Ehkki nõudluse langust pole veel näha, valmistab muret võrreldes palkadega kinnisvara kiirem hinnakasv: kui palgad on suurenenud aastases võrdluses (II kvartali baasil) 7,3%, siis kinnisvara hinnakasv on olnud üle 10%. Vahepeal püsis kinnisvara taskukohasus stabiilsena, ent praegu saab ühe kuu netopalga eest 0,8 m2 suuruse tüki korteri pindalast. Veel kaks aastat tagasi oli võimalik saada 10% enam pinda ehk siis nii palju on kinnisvara taskukohasus viimase kahe aastaga langenud.
Tallinna korteriturg
Tallinna jaoks väga oluline piir – 1000 korteritehingut kuus, ületati sel aastal kolmandat korda. 1046 tehingut oli kõrgeim näitaja pärast 2007. aasta maid. Tavapäraselt sellele aastale aitas tehingute arvu kõrgele mahule kaasa aktiivne järelturg, kus sõlmiti üle 800 tehingu, samas kui uusarendustes sõlmiti 218 tehingut ehk ligi 21% tehingute koguarvust.
Sisendhindade kasv ning väike pakkumine viis tehingute mediaanhinna rekordtaseme lähedale – 2271 €/m2 jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile, ent siis oli uusarenduste osakaal ligi 40%.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti kaheksandat korda sel aastal vähemalt 200 tehingut, seejuures oli uusarenduskorterite müük tulenevalt ehitustööde planeerimisest mõnevõrra madalam – oktoobris sõlmiti uutes majades 54 tehingut, samas kui aastas keskmiselt on sõlmitud 61 tehingut. Vastukaaluks on järelturu aktiivsus läbi aegade üks kõrgemaid. Kui varasemalt on Tartus järelturul sõlmitud kuni 120 müügitehingut kuus, siis septembris ja oktoobris sõlmiti üle 160 tehingu. Tehingute mediaanhind oli sarnane kolmele eelnevale kuule, jäädes 1730 €/m2 juurde.
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti oktoobris 84 tehingut, mida oli küll vähem kui septembris, ent järelturu aktiivsuse pealt ei saa öelda, et turg oleks kuidagi langenud. Uusarendustes sõlmiti vaid 8 tehingut, mis oli peaaegu aasta madalaim tulemus, samas kui järelturu aktiivsus jäi aasta keskmise juurde.
Tulenevalt uusarenduste väikesest osakaalust oli tehingute mediaanhind 1424 €/m2, mis tähendab seda, et neljandat kuud järjest ületas mediaanhind 1400 €/m2 piiri, ent augusti ja septembri tulemusele jäädi alla.
Narva korteriturg
Narvas on pensionireformi toel toimunud viimase kahe kuu jooksul selge turu aktiviseerumine. Omamoodi on see loogiline, kuna Ida-Virumaal võtsid 32% teise pensionisambaga liitunutest raha välja, mis oli Eesti maakondade lõikes kõrgeim tulemus.
Kui varem on Narvas sõlmitud parematel kuudel ligi 70 korteritehingut, siis septembris sõlmiti 98 tehingut ja oktoobris 110 tehingut, viimasel puhul on tegemist kõigi aegade rekordilise tulemusega.
Tehingute arvu kiire kasv ning inimeste hoiuste lühiajaline kasv suurendas madala pakkumiste tingimustes oluliselt mediaanhinda – kui varem on mediaanhind Narvas püsinud 400 €/m2 ümber, siis oktoobris tõusis see 500 €/m2-ni. Seda, kas tegemist on ajutise nähtusega, või on tegemist uue hinnatasemega, näitab juba aeg.
Eesti majade ja suvilate turg
Majade ja suvilate turul on sügis rahulikum aeg. Veel septembris sõlmiti 449 tehingut, oktoobris sõlmiti aga 407 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti 51 tehingut enam.
Sarnaselt korteriturule ei saa majade turul aktiivsuse üle kurta, ent väiksemal ja vähem likviidsemal turul on taolised hüpped sagedasemad. Rahunenud on ka hoonestamata elamumaa turg – kui kevadel sõlmiti kohati üle 500 tehingu kuus, siis septembris oli näitajaks 391 tehingut ning oktoobris 269 tehingut.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik