Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul buumib praegu flippimine ehk müügi jaoks kehvas seisus korteri kordategemine, mistõttu odavamad pakkumised hakkavad otsa saama ning remontivajavate korterite nõudlus ja hind tõusevad.
„Raskematel aegadel on flippijad hästi aktiivsed – see on üürikorteritesse investeerimise asemel uus rahvussport. Ostetakse kehvas korras korter ja tehakse müügiks korda – sisuliselt ehitaja ja investor ühes isikus. Turg soosib flippijaid ka seepärast, sest ehitusmaterjalide hinnad pole tõusnud – värske remondi saab teha taskukohase hinnaga,“ ütles Habal.
„Kõige kasumlikum on muuta korteri planeeringut ja tubade arvu – kui ühesest saab kahene või kahesest kolmene, siis tõuseb korteri väärtus oluliselt. Flippimiseks otsitakse enim alla 100 000 euro jäävaid magalakortereid. Kui investeerida 500 eurot ruutmeetri kohta remonti, siis võib näiteks 2-toalise korteri pealt teenida 10–20 000 eurot ehk enam kui 10% kogutootlust korteri pealt. Kogu protsess võtab 3-4 kuud ehk seda on võimalik aasta jooksul samade vahenditega kolm-neli korda korrata. Sellisest tootlusest võib klassikaline üüriinvestor praegu ainult unistada,“ rääkis Habal.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul on üürikorterisse investeerimine madalseisus – laen kallines, üürid pole suurt tõusnud ning tõenäoliselt tuleb iga kuu ise peale maksta. „Küll aga flipitakse kortereid ka väljaüürimiseks – kui näiteks 1-toalisest teha kahene, siis saab selle eest juba kuus kuni 150 eurot rohkem küsida. Kuna flippimine on järjest levinum, siis pole ehitusturul ka väikestel ehitusfirmadel praegu tööpuudust näha,“ lisas Habal.
„Flippijad vaatavad kõigepealt hinda ja seda, kus turg likviidne ja ostjaid enim – kõige rohkem Tallinna kesklinnas ja magalates. Mõnes magalapiirkonnas, näiteks Mustamäel on vähe uusi kortereid, mis tõttu on keskmine ruutmeetri hind üpris kõrge – 4400-4500 euro juures. Paljud inimesed ei saa seda endale lubada ja vaatavadki vanemaid, aga heas korras kortereid,“ rääkis Habal.
„Flippimise turg pole tegus ainult Tallinnas, vaid ka mujal Eestis – eriti hea infrastruktuuri ja ühendusega väikelinnades, kus on aktiivsem turg. Mõnes linnas on aga tekkinud flipitud korterite üleküllus, näiteks Tapal on praegu pakkumist rohkem kui nõudlust. Päris niiöelda maal pole flippimine rahaliselt väga ratsionaalne, sest ehitamine on kallim ja potentsiaalne turg piiratud,“ lisas Habal.