Kinnisvaraturg jätkas viimasest turu tipust 20–30% madalama aktiivsusega ka veebruaris. Kuna sel aastal ei näe me põhjust oluliseks tehingute arvu kasvuks ning pakkumiste arv on nii müügi- kui üüriturul võtnud suuna tõusu poole, võime jätkuvalt näha, et tehingute sooritamiseks tuleb müügiturul pakkuda 5–10% allahindlust, üüriturul kohati lausa kuni 20%. Lisaks väheneb ka uusarenduste osakaal tehingute arvust, mistõttu näeme ka statistilist hinnalangust. Tegelikkuses on hinnad nominaalselt juba umbes 10% langenud ning nii eelmisel kui sel aastal näeme kiire inflatsiooni tõttu ka reaalhindade langust.
Oluliseks trendiks on kujunenud pakkumiste arvu kasv: üüriturul pakuti KV.EE andmetel veebruaris Tallinnas ligi 3200 üürikorterit, mida oli 17% enam kui mullu samal ajal. Müügipakkumiste arv on aastaga suurenenud 5% ning nüüd on müügis vähemalt 5000 korterit. Ehkki hinnalangus on siiani olnud tänu tugevatele makromajanduse näitajatele ning perede heale finantsolukorrale väike, võib kokteil, mille koostisosadeks on prognoositust hilisem ja väiksem intressimäärade kasv, pakkumiste kiire kasv ning üldine ebakindlus majanduses, tuua kaasa kuni 5–10% hinnakorrektsiooni. Olukorras, kus müüjatel king pigistab, on ostmiseks või üürimiseks head ajad tagasi tulnud.
Korteriturg suuri üllatusi ei pakkunud
Veebruari korteriturg oli jaanuarist veidi aktiivsem, kogu Eestis sõlmiti esialgsel hinnangul 1463 ostu-müügitehingut, mis ületas mulluseid näitajaid 3,8%. Ruutmeetri mediaanhind langes aastataguse ajaga võrreldes ligi 4% ning jäi 1988 euro juurde.
Tallinnas vahetas esialgsetel andmetel omanikku 610 korterit (eelmise aasta veebruaris 616) ning siin tuli ruutmeetri mediaanhinnaks 2901 eurot (mullu samal ajal 2827 eurot). Kuu võrdluses tuli alla nii tehingute arv (-1%) kui ka mediaanhind (-2,4%), mille taga on valdavalt pakkumiste arvu kasv nõrgema nõudluse tingimustes.
Tartus müüdi jaanuaris esialgsete andmete alusel 100 korterit. Võrreldes aastataguse ajaga suurenes tehingute arv 10 korteri võrra ning jaanuariga võrreldes sõlmiti 11 tehingut enam. Uute korterite väike osakaal peegeldus ka langenud ruutmeetri mediaanhinnas, mis oli 2217 eurot. Võrreldes mulluse veebruariga vähenes mediaanhind 16%.
Pärnus oli veebruar jaanuarist veidi aktiivsem, ent jäi ligi 45% alla tehingute tavapärasele tasemele. Aasta teisel kuul sõlmiti 36 tehingut, mullu samal ajal oli tehingute arv 89. Ruutmeetri mediaanhind oli Pärnus 1757 eurot, langedes aastataguse ajaga 25%.
Narvas, kus uusarenduste mõju puudub, oli aktiivsuse näitaja teistest linnadest sellevõrra ka parem. Sõlmiti 59 tehingut, mida oli 10 võrra enam kui aasta tagasi, sarnanedes jaanuari näitajatele. Ruutmeetri mediaanhind oli Narvas 498 eurot, mida oli 7% vähem kui aasta tagasi samal ajal.